Evi Kruus oli kirjutanud ülestähendusi oma elust käsikirjaks juba viis aastat tagasi, ent mõnikord ootavadki need kõige olulisemad lood lihtsalt õiget hetke… Või ootavad nad hoopis Eetost.

Teadsin, et pean ema-isa elulooraamatu tellima, sest endal on kogu aeg kiire-kiire-kiire. Eetose leidsin sotsiaalmeediast ja mõtlesin – see on ju täitsa see variant, mida olen tahtnud.

Minu elulooraamatu kirjutamise mõttetelg jooksebki selles suunas, et soovisin lastele edasi anda oma elukogemust. Meie peres pole avameelseid, südamest südamesse vestlusi olnud, ja sellistest tundsin puudust. Elulooraamat andis selleks hea võimaluse.