Kliendilugu: Hirvo vanemate elulooraamat

Kuidas jõudsid vanemate elulooraamatu tellimiseni?

Teadsin, et pean ema-isa elulooraamatu tellima puhtalt sellepärast, et endal on kogu aeg kiire-kiire-kiire, ei ole aega. Olin juba ammu mõelnud küsida vanemate käest vanu jutte, et nad räägiks rohkem oma eludest, neid lugusid siis lindistada ning neist ka ise elulooraamatu kokku panna. Siis leidsin sotsiaalmeediast Eetose ja mõtlesin – see on ju täitsa see variant, mida olen tahtnud.

Mis asjaosalistele raamatu loomise juures enim meeldis?

Esiteks oli tore see, et vanematel oli kohe poole aasta jooksul raamatu tarvis intervjuude tegemise ja kirjutamisega kohe kõvasti tegemist. Oli materjalide kokkukogumist, kirjanikuga kohtumiseks valmistumist ning kirjatöö tagasisidestamist. Tagantjärele mõtlesid vanemad küll, et neid jutte olnuks neil veel ja veel, aga eks eakamad inimesed ongi sellised, et võiks tihti lõputult jutustama jääda.

Raamatu tellisin eelkõige oma lähiringile ja trükist tulnud raamatu üleandmine oli väga tore kogemus! See sai üllatavalt kiiresti valmis ja kogu organisatoorne pool oli väga hea, mingeid probleeme polnud. Raamat näeb ka väga hea välja ning kõik peres ja tutvusringkonnas, kes seda lugenud on, ütlevad, et kuulevad lugedes täpselt ema ja isa häält.

Mida soovitaksid teistele elulooraamatu tellijatele?

Tasuks läbi mõelda, kas lugejate jaoks on olulisem kuulda raamatust peategelas(t)e häält vähem muutmata kujul või rohkem n-ö juturaamatuks toimetatuna. Kui meie vanemate elulooraamatut loeme, siis kõlabki see jutt meie jaoks nii, nagu ema ja isa ikka päriselt räägivad. Teistpidi, on võimalik teksti ka ümber sõnastada ja siis mõjub ta ilmselt jälle hoopis teistmoodi. See on aspekt, mida raamatu loomisel kirjanikuga läbi arutada.

Minul on igatahes süda rahul, et see tehtud sai.

Noppeid raamatust

Hirvo ema Helga: Meie kooli nimi oli Võipere kool ja see oli minu arvates väga tore kool. Mulle jäi see nii meelde – seal olid toredad ja head õpetajad. Näiteks praegu ma vaatan, kuidas koolides vahetundide ajal on kõik lapsed kuskil üksinda, vahivad oma telefone. Meile aga organiseerisid õpetajad kogu aeg tegevusi, kuigi nad olid juba vanemad, sõjajärgsed õpetajad. Mängisime saalis koos ja õpetajad olid ka meiega kambas. Alati mängisime just ringmänge ja tantsisime. Kui ma koolist ära tulin, siis olid mul kõik selle aja rahvatantsud selged: jooksupolka, krakovjakk, padespaan ja muud, mis tol ajal olid. Olen neid eluaeg tantsinud, kui võimalus on olnud! Isegi siis, kui Jaaniga kokku saime, tantsisime alati neid tantse rõõmuga.

* * *

Isa Jaan: Isal oli kaheksa hektarilist põldu, tal oli seitsmeväljasüsteem. Kust ta selleks teadmise võttis, ma ei tea – haridust oli tal neli klassi, aga ta oli paljudest asjadest huvitatud. Seitsmeväljasüsteem tähendas seda, et külvati teatud järjekorras. Sel ajal muid väetiseid ei olnud, väetiseks oli oma loomasõnnik, mis pandi ühele põllule. Kui oli kesa, siis sügisel külvati kesapõllule rukis ja järgmine aasta oli seal rukis. Rukki järgi tuli kartul, kartulipõllule järgnes nisu ja nisule tehti allakülv, see allakülv jäi ristikupõlluks. Ristik annab põllule lämmastikku, see oli põllule väetiseks. Kuues oli lina. Kaks või kolm aastat oli ristiku all, siis künti see uuesti ülesse ja läks harimisele. Peale seda tuli kaer ja see oli viimane. Kaeral oli veel allakülv, peale seda jäi see ristikuks, mis oli põhiline hobuse-, aga ka loomasööt. Kõrval olid heinamaad, sealt sai heina. Lina kitkuti üles ja see läks linaleo auku. Mäletan, kuidas poisikesena ise lina sai kitkutud, tööd pidi tegema!

* * *

Helga: Pulm kestis kolm päeva. Palju sai napsutada ja mehed olid kaunis jokkis. Mind varastati ära, tiriti kätest ja jalgadest... Kõik need kombed olid veel olemas tol ajal. Jaan istus oma sõpradega ning mina olin hädas onude ja tädidega, kes mind varastasid.

Osad jäid öömajale, inimesi mahtus palju, sest emal olid lakad ja sarad – kõik said magama pandud.

* * *

Helga: Kui Hirvo läks sõjaväkke, käisime teda alguses Pihkva oblastis Opotškas vaatamas. Aga tema jaoks oli sõjavägi justkui nalja tegemise koht. Ta saatis meile nii optimistlikke kirju, et mina mõtlesin, et mis tema seal sõjaväes küll teeb! Ta kirjutas niisuguseid toredaid kirju, et meie ei tundnudki seda tema õiget olemist, kuidas ta ennast seal sõjaväes päriselt tundis. Siis, kui ma teda vaatamas käisin, sain ma aga rohkem aru. Ta nägi küll kõike seda jaburust, kuid võttis seda huumoriga. Hirvo sai orkestrisse trummilööjaks. Ent põhjus, miks ta Opotškast ära saadeti, oli see, et ta hakkas seal pulli tegema – mängis orkestriga, kui marsiti, ja pani kogu aeg tempot juurde, kuniks teised ei suutnud oma jalgu nii kiiresti visata enam, kui Hirvo neile tempot tegi. Karistuseks saadeti ta ära Moskvasse ja sealt edasi Vladimirisse. Käisin üksipäini esimest korda elus Moskvas ja sealt edasi Vladimiris Hirvot vaatamas. Olin üks hull ema selle koha pealt, et julgesin niimoodi minna! Aga laste mured on olnud kõik ka minu mured, väga põhjalikult. Nõukogude ajal oli sõjavägi omamoodi keeruline. Sõitsin Moskvasse, seal istusin teise rongi peale, mis mind Vladimirisse viis. Ta anti mulle sõjaväeosast korraks välja, kus ta elas, nii et sain teda hetkeks näha. Läksime seal Hirvoga restorani sööma. Seal oli selline ettekandja nagu vanasti, tuli, säärsaapad jalas, lõi jalad kokku, nii et käis klõps. Aga süüa ei olnud midagi, ainult ettekandja oli vägev! Söök oli mingisugune niru hapukapsasupp, jube vilets. See Vladimir iseendast jättis mulle kummalise mulje ...

* * *

Jaan: Käisime Maire Aunaste saates: Hirvo, mina, Helga, Laidi, Liisa, Kaisa, Märten, Aivar – kaheksakesi. Helga:

Aga kõigepealt käis Maire Aunaste meil oma meeskonnaga kodus. Ma tegin neile kapsarulle veel – need läksid ajalukku! Kui oli kooride võistulaulmise saade, siis üks meie kohalik koor osales seal samuti, aga nad ei võitnud. Ent Maire Aunaste ütles oma saates: "Mis sellest, et Ida-Virumaa ei võitnud – Helga Surva kapsarullid on kõige paremad!" Ütles telekas niimoodi, Jumal hoidku!

Kui ka sina tunned, et sul oleks süda rahul, kui vanemate lood saavad jäädvustatud, siis pane end kirja tasuta konsultatsioonile.

Vaata lähemalt